5. Jaanuar 2014 – Üle tormise mere lõpuks USA idarannikule jõudmas

torm

Jah,

sarnaselt eelmisele postitusele, algab see sellega, et ma pole ammu midagi kirjutanud. Euroopas tuli ootamatule selline tempo peale, et ei jõudnud kirjutamise peale isegi mõelda. Kui olime kauba maha laadinud, hakkas kõik pihta, meie järgmine reis muutus 3 või neli korda. Soome me ei tulnudki ning Eestist seekord mööda sõita ei saanud. Läksime hoopis uuesti Belgiasse, kust laadisime jälle paberit Philadelphia jaoks. Pärast seda uuesti Antwerpen-isse, kus ootasid meid erinevad metallkonstruktsioonid, suured kastid ja mingisugused mahutid. Esbjergis sai ka jälle käidud. See on üks tõsiselt mõnus Taani sadam ja ka linn on väga ilus. Läksin seal ka välja, täitsa üksi seekord, aga teadsin eelmisest korrast juba üht vahvat baari seal, kus ka täitsa mitu tuttavat nägu mind juba ootasid. See oli siis täpselt enne Jõule ning seega jõin seal ka ära oma jõuluõlle. Ja ka jäähokit sain seal mängida keset “townsquare”-i, kuhu jääväljad vahepeal rajatud oli. Üllatav oli, et pühapäeva õhtul kõik lahti oli ja terve linn sumises, aga mulle sobis see ideaalselt.

Kui oleme paberi Philadelphias maha laadinud, siis ülejäänud kraami veame Mehhiko lahte. Külastame seekord Huostonit ja New Orleans-i ning viimaseks mahalaadimise sadamaks on taaskord Mehhikos Altamira.

Pärast Mehhikot algab meie uus reis, mis viib meid Lake Charles-i, mis on samuti USA sadam Mehhiko lahes. Ning pärast seda liigume Kanadasse Baie Comeau nimelisse sadamasse ja Montreal-i. Siis saab jälle üle Atlandi sõita Portugali Leixoes-i.

Minu aeg peaks täis tiksuma seekord Montrealis ning sealt proovin end ka koju lennutada. Ja umbes 1 kuu on selleni jäänud! 🙂

Jõule ja aastavahetust tähistasime ka natuke – Spliethoff-ilt sain kingituseks pagasi jaoks käsikaalu (pole paha, läheb vaja). Süüa sai ka kõvasti, traditsioonilised siga ja kalkun ning igasugu muud head kraami. Ja aastavahetust võtsime vastu 2 korda, sest nagunii oli vaja kella keerata ning seega valisime selleks parima momendi. Eelmise aasta saatsime ära šampuse ja noolemängu turniiriga, kus mul võidust väga palju puudu ei jäänudki, väikse ebaõnne tõttu suutsin oma edu maha mängida, aga pole hullu – lõbus oli ikka.

Ilmast aga võibki rääkima jääda, 2 nädalat järjest nii kehva ilma pidi ka 20 aastat merd sõitnud pootsmani jaoks esmane kogemus olema. Lained olid sellised, mida võite filmides näha, aga laev on meil tugev ja pidas kenasti vastu. Väikseid probleeme muidugi tekkis – näiteks eile hommikul avastasime, et ankruketi ruum on täitsa vett täis ning asusime seda ruttu tühjaks pumpama. Ja navigatsioonitulesid olen ma umbes 5 korda pidanud vahetamas käima 🙂

Jätkan nüüd oma filmiga …


Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga