18. September 2014 – Pointe Noire

Vaalasid jälitamas!

Tere jälle üle pika aja,

olen nüüd juba mõnda aega Aafrikas viibinud. Käisime Ghanas ‘Tema’ nimelises sadamas ja laadisime suurema osa kaubast maha. Seal sain ka oma esimese ‘heavy-lift’i kogemuse kraanat juhtides, mis oli väga lahe.

Ühel õhtul, kui töö varem lõpetasime leidsime ka aega, et linna külastada. Alguses ei olnud keegi minuga nõus tulema, aga lõpuks üks madrus ja mehaanik siiski tulid. Seiklus algas sellega, et hakkasime laevast värava poole jalutama ning hetkega oli juba 10 neegrit sabas, kes tahtsid kõik meile giidiks olla. Küll pakuti võimalusi, et viivad meid autoga ära, aga ei .. võõrasse neegri autosse ma nõus istuma ei olnud. Värava eest võtsime takso, mille turvamehed meile spetsiaalselt tellisid. Mingi väga vana peldik auto oli, mis haises korralikult bensiini järgi, aga juht oli sõbralik ja tore sell isegi. Tal oli sõber ka kaasas ning terve õhtu nad olid meil läheduses ja hoidsid silma peal. Hinnad olid odavad, taksosõit edasi-tagasi oli 10$, 0,7L õlu baaris 1,2$. Ka süüa oleks saanud, aga ohutuse mõttes me seda ei teinud. Igasugused pahad viirused ikkagi levivad siin ja kunagi ei tea, mida sa võid endale näost sisse ajada. Sama käis ka kõigi nende 5-10 neiu kohta, kes olid väikse raha eest kõikvõimalikke viiruseid jagama. Aga Aafrikasse sõites sai õppustejärgsel koosolekul kokku lepitud, et ‘no kissing in Africa’. Mina suudlen nagunii ainult oma Jannet, keda loodan varsti näha (: ning teised olid ka sama meelt. Ja ‘kärbeste’ peletamiseks olid meil 2 turvameest koguaeg läheduses.

Aga Aafrika on Aafrika, pead ise nägema, et aru saada. Midagi erilist ei ole, palju väikseid ‘põõsabaare’, neegreid iga nurga peal, palju lärmi ja seletamist ning loomulikult ka liiklus on siin täiesti kaootiline. Taksojuht hakkas mingil väiksel kõrvaltänaval 150ni kiirendama, õnneks kuulas, kui käskisin hoogu maha võtta ja andsin mõista, et meil ei ole kuhugi kiiret. Midagi erilist selles linnas pildistada ka ei olnud. Sain oma nö ‘Aafrika kogemuse’ kätte, huvitav oli, naljakas ja teistmoodi, aga miski ei kutsunud mõnel teisel õhtul uuesti välja minema. Praegu olen tegelikult juba Pointe-Noires, aga ka siin pole plaanis kuhugi minna, sest graafik on meil teise tüürimehega 6 on / 6 off, laadime kauba kähku maha ja põgeneme siit. Port Gentil jäi ka tee peale, aga seal laadisime kaupa ankrus.

Ja kaubaoperatsioonide ajal on ikka selline kino siin, et pisarad on silmad vahepeal. Aga ei tohi vist kõva häälega siiski naerda, äkki solvuvad ja ei tööta rohkem. Stevedoridest (sadamatöölistest) räägin, 10 neegrit leiutavad kuidas ühte väikest kasti rihmadega kraanakonksu külge kinnitada. Ja kui nad ei saa hakkama, siis mõni hakkab räuskama, teised solvuvad, mõni keeldub edasi töötamast jne. Aga natuke ajavad kurjaks ka, näiteks siin sadamas suutsid vennad 5 minutiga ühe wc nii umbe sittuda, et mehaanikud nägid rõvedat vaeva, et see lahti saada. Ja ma olen päris kindel, et eelmises sadamas keegi pasandas kaubaruumi ka, sest seal on eriti rõve sitahais. Üles me seda ei leidnud, aga haiseb korralikult. Siis nad kusevad iga nurga peal, õnneks üle parda ja samade rõvedate pesemata kätega söövad oma prügikotis olevat ollust, mingi supilaadne asi vist (ja otse peopesast luristavad). Pole ime miks siit igasugused viirused ja haigused alguse saavad.

Ja üldse, neeger on nii loll ja laisk. Võib-olla ta võiks olla natuke targem, aga ta lihtsalt ei viitsi. Need riigid siin võiksid olla väga rikkad ja edukad, maavaradest ju puudust pole (nafta, kõiksugu puuviljad, kakao, teemantid, kuld) .. Aga nad on lihtsalt liiga laisad, et oma enda nafta ise välja pumbata ja teised riigid peavad seda tegema.

Meil on hetkel siis käsil kolmas Aafrika sadam, aga see ’imeline’ kruiis ei saa veel läbi, sest saime 2 lisasadamat – Lome, Togo ja Douala, Kameruun. Ehk siis korraks tagasi põhja ja siis uuesti tagasi lõunasse. Douala pidi ka üks väga korrupteerunud must auk olema nagu see Pointe-Noire siin ja nagu tegelikult terve Lääne-Aafrika (Olen kuulnud, et Ida-Aafrika pidi kõvasti parem olema, va Somaalia muidugi). Aga kaup saab natuke huvitavam olema. Tõstame 2 360 tonnist kaldakraanat peale. Kõvasti ettevalmistusi, arvutusi ja mitme tunni pikkune ‘heavy lift’ operatsioon ning lisaks kõigele ‘tandem lift’.

Muidu läheb mul siin hästi, meeskond on väga hea meil, kõik on rahulikud ja toredad, keegi ei ole närviline. Uus vanemtüür on ka väga lahe ja koostöö sujub meil ideaalselt 🙂

kahur

Oleme teinud ka juba 2 grillipidu – esimesel sõime kõvasti krevette ja lasime kahurist veega täidetud õllepurke (jah, meil on kahur pardal ja laseb väga kaugele :D) ning teisel grillisime lobstereid (hurmaane), mida saime 10kg neegrite käest ankrus mõne kanistri diisli vastu. Ja siin sadamas hakkame ka basseini meisterdama, et tagasiteel tsivilisatsiooni mõnus vees oleks liguneda 🙂

BBQ Vol.2

Aga nüüd on aeg silm kinni panna ja pea padjale, sest kella 6st algab minu vaht ning saan kuni 12ni kraanaga mängida jälle.

10644183_10152474413297946_8675389890847212155_o

Ja Janne kallis, armastan ja igatsen sind ning ootan, et saaks sind varsti näha (: Olen juba igasugu ägedaid kingividinaid sulle kokku kraapinud siin 😉

Kohtumise-, kuulmise- ja kirjutamiseni,

Siim


Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga