17. August 2014 – Blyth

Hei,

kirjutan üle pika aja jälle natuke. Kuna seekord ma endaga mingisugust antenni kaasa ei võtnud, siis seetõttu ka internetile väga tihti ligi ei pääse. Vahepeal jõudsin ära käia Prantsusmaal ja Norras ning tänaseks olen hoopis Inglismaal.

Alustan Prantsusmaast – Rouen oli sadamaks, väga ilus linn. Laupäeva õhtul oli kõik väga elav seal, baarid inimesi täis. Sõitsin natuke rattaga ringi seal, lukustasin selle siis mingi prügikasti külge ketiga ning otsustasin ühe juustuburgeri McDonaldsist osta (See oli parem kui USA-s, aga Eestis on siiski parem). Siis nägin, et rahvas liigub kõik ühes suunas ja otsustasin liituda ning vaadata, kuhu nad lähevad. Koguneti ühe väga suure ja ilusa katedrali ette, mille peale suunati projektorid, millele järgnes vägev vaatemäng.

DCIM103GOPRO

Aga pikale ma too õhtu ei jäänud, sest järgmiseks päevaks olid meil palju suuremad plaanid. Hommikul juba kell 7 istusime rongile ning sõitsime Priisi. Jah, nägin ära kõik põhilised vaatamisväärsused seal. Eiffeli otsa ronisime ka, päris lahe oli. Seejärel tegime korraliku lõuna ning seal jõin ma ka oma elu kõige kallima õlle, mis oli küll suur – 1 liiter, aga ikkagi 17€ !

Kokkuvõttes oli väga väsitav päev Pariisis, tagasiteel kõik magasime rongis ..  Pariisi ma ilmselt kunagi niisama reisinud ei oleks. Tore on seal ära käia, aga ainult paari ehitise pärast sinna minna pole vaja. Janne ma viiksin Eiffeli torni, aga pärast seda suunduks parem kohe Rouen-isse, mis on väiksem, aga kuidagi palju mõnusam linnake.

Pariis

Peale Prantsusmaad sõitsime Norra. Alguses arvasime, et lähme Bergenisse, mis oleks väga lahe olnud. Olen seal kunagi käinud ja tean et see on väga ilus linn. Aga me läksime hoopis Skaganestesse, kus oli 40m kai meie 100m laeva jaoks. Juba sinna jõudes tervitas supercargo intendant meid – “welcome to the end of the world!” 😀 Nii see umbes oli ka, täielik tühjus, ainult suured hunnikud vana roostes ankruketti. Laadisime seda 500 tonni peale ning viime neegritele.

Aga nagu juba mainisin, siis nüüd olen Inglismaal. Sadamalinna nimeks on Blyth, mis väike ja ilus linnake. Peale õhtusööki läksin ka väiksele jalutuskäigule. Väike linn, aga väga elav – ka pühapäeva õhtul on baarid rahvast täis. Tutvusin ümbrusega ning natuke kasutasin tasuta internetti kuni meie teed ristusid kapteniga, kes oli ka paar tundi varem jalutama läinud. Istusime korraks veel maha ja jõime 2 kohalikku õlut ning tulime tagasi laeva.

Blyth

Ja rohkem ma praegu ei oskagi midagi kirjutada. Esimene kuu on vaikselt täis tiksunud, aga pikk sõit on veel ees. Siit edasi teeme veel peatused Hollandis ja uuesti Prantsusmaal ning siis juba ootab Aafrika.

Kui Inglismaal õigesse inglise baari lähete ja veel ei teadnud, siis õlleklaasidtuleb ise tagasi baariletile viia, kui uute järgi lähete.

Olge tublid, mina lähen nüüd Jannet unenägudesse kiusama,

Siim


Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga